81 rows

.

Füüsikalisi suurusi mõõdetakse vaatluste ja katsete käigus. Füüsikaline suurus on paljude vaatlejate ühine kokkuleppeline kujutlus – loodusobjekti mudel. Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine suurusega, mis on võetud vastava suuruse etaloniks (mõõtühikuks). Mõõtmise käigus antakse füüsikalisele suuruse väärtusele põhjendatud hinnang.

.

Elektrilaeng. Punktlaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha omadust astuda teiste kehadega elektro­magnetilisse vastastikmõjusse. Punktlaeng on laetud keha idealiseeritud mudel – elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed (või mille mõõtmeid ei pea antud tingimustes arvesse võtma).

.

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. "Temperatuur" ja "soojus" on füüsikas erinevad mõisted. Temperatuur on füüsikaline suurus, mida me saame mõõta ja arvuliselt väljendada. Soojus on aga energia, mis saab üle minna ühelt kehalt teisele. Soojuse ülekandumise tulemusel annab soojem ehk suurema temperatuuriga keha osa oma …

.

.

Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust: Teeme sama tehte voolu töö valemitega ning saamegi elektrivoolu võimsuse valemiteks: kus N – elektrivoolu võimsus, mõõdetuna vattides (1W), I – voolutugevus ahelas, mõõdetuna amprites (1A), U – pinge ahela otstel, mõõdetuna vol­ti­des (1V) ning R – ahela takistus, mõõdetuna oomides (1Ω).

.

Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. See õpilane, kes jooksis kiiremini, tegi ühes sekundis rohkem tööd, tema võimsus oli suurem. Võimsus on füüsikaline suurus, mis väljendab ühe ajaühiku jooksul tehtud töö hulka (ehk kulutatud energiat).

.

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu. Kera, koonus, korrapärane tetraeeder, kuup, nelinurkne püramiid, risttahukas, sfäär, silinder.

.

Kehade omadused. Mõõtmine. Ruumala. Mass. Varia. 100. Mis on füüsikaline suurus? Füüsikalise objekti mõõdetav omadus. 100.

.

Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi. Töö kirjeldab nii olukorra muutumist kui selleks vajalikku pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see

.

Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S TIhedus on füüikali... Füüsika - Keskkool 29 doc Füüsika kokkuvõttev konspekt ...ed sirgjooneliselt a=0.

.

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna. Kui jõud mõjub tasapinnale ühtlaselt, siis võrdub rõhk mõjuva jõu ja pindala jagatisega: p = F S p = F S kus, F — tasapinnaga risti mõjuv jõud; g — pindala, millele jõud mõjub.

.

Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse ...

.

Füüsikaline suurus. Mõõtühik. Lühend. Näide. Pikkus. 1 meeter. 1 m. Sinivaal võib kasvada kuni 33 meetri pikkuseks. Mass. 1 kilo­gram m. 1 kg. Elevandipoeg kaalub sündides 90 kilogrammi. Aeg. 1 sekund. 1 s. Ühes minutis on 60 sekundit. Temperatuur. 1 Celsiuse kraad. 1 ℃ Maailma külmarekord on 89,2 Celsiuse kraadi. Kiirus. 1 meeter ...

.

Jõu mõõtühik on njuuton (N), mis on jõud, mille toimel 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s 2. 1 N = 1 kg x m/s 2. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ. Tiheduse mõõtühik on kg/m 3.

.

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus: ρ = m V ρ = m V. kus, m — aine mass; V — aine ruumala. Tiheduse mõõtühikühik SI-süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m 3 ). Aine tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. 1.

.

Mass – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust. Mass on skalaarne suurus. Massi tähis on m ja põhiühik 1 kilogramm (1 kg). Olemegi jõudnud järelduseni, et keha kiirendus sõltub välisest tegurist - kehale mõjuvast jõust, ja keha enda omadust iseloomustavast suurusest – massist. Täpsem sõltuvus ongi sõnastatud ...

.

Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi. Töö kirjeldab nii olukorra muutumist kui selleks vajalikku pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd.

.

Kiirenduse arvutamine. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab keha poolt ühes ajaühikus läbitud teepikkust. Keha kiiruse või tema liikumissuuna muutumine on alati põhjustatud mõnest kehale mõjuvast jõust (hõõrdejõud, raskusjõud, vastasmõju vmt.). Ideaaljuhul, kui kehale ei mõjuks ükski kõrvaline jõud, liiguks keha ...

.

Iga füüsikaline suurus esitatakse sellele vastavates ühikutes. Mõnikord on vaja füüsikalisi objekte või nähtusi loendamise teel iseloomustada. Erinevalt mõõtmisest saavad uuritavad tunnused loendamisel täis­arvulisi väärtusi. Seetõttu ei saa jäneste loendamisel olla tulemuseks 3,3 jänest, vaid kas 3 või hoopis 4 jänest ...

.

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu. Kera, koonus, korrapärane tetraeeder, kuup, nelinurkne püramiid, risttahukas, sfäär, silinder

.

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna. Kui jõud mõjub tasapinnale ühtlaselt, siis võrdub rõhk mõjuva jõu ja pindala jagatisega:

.

Viskoossus on õli tähtsaim füüsikaline suurus ja üks põhiomadusi, millel on õige määrdeaine valikul otsustav roll. Viskoossus sõltub temperatuurist ning on mõjutatav spetsiaalsete manustega. Viskoossus võib õli kasutamise ajal muutuda. Kui me räägime tänapäeval viskoossusest, peame selle all silmas määrdeõli või hüdroõli voolavuse määra. …

.

Jõud on füüsikaline suurus, mis ise­loo­mus­tab keha liikumisoleku muutust ajas: kus Δp=p2-p1=m(v2-v1) – on keha liikumisoleku muutus... Loe edasi 5 tuh Newtoni III seadus

.

Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne-tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng . Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid osakesi nimetatakse leptoniteks . Neil on leptonlaeng . Tugevas mõjus

.

q või Q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektrilises vastastikmõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (seda saab mõõta), 3) keha, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng,

.

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab antud objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. 20 suhted.

.

Mis suurus. Mis on oige suuruse liige. Nii et kui näiteks väide, et terminil " gravitatsioon " on teooriast sõltuv tähendus, oleks tõene ja teooria sisaldaks selliseid abieeldusi nagu " kosmos on sügav vaakum " ja " Päikesesüsteemis pole kümnendat planeeti ", siis sellest järelduks, et avastus, et kosmos ei ole sügav vaakum või ...